1.

Kõndisin Kelmikülast kodu poole. Mööda neid puumajadega täidetud tänavaid, mis tunduvad kodusemad kui ükskõik milline paneelmajadega täidetud tänav. Viadukti teisele poole jõudes istus ühe elektrikapi peal ühekõrvaline musta mütsilotuga neoonkollane elevant. Vestiga. Ju keegi kaotas ära. Elevandi, st, mitte vesti.

Ühel neist puumajadega täidetud tänaval oli üks maja, mille esimese korruse aken oli pärani lahti ning akna vahel lamaskles kass. Tagumik siivsalt aknalaual ning ülejäänud keha aknast välja rippumas. Lehmalapiline kiisu. Põrnitses. Põrnitsesin vastu.

Nii ongi!