Uus vanasõna.

“Enne, kui inimestele jänest näitad, kontrolli kas jänes on ikka urus.”

Ja muide, Vanemuises olla hääd teatrit nähtud! Jutt käib siis “Kuningas Richard kolmandast“. Tudengid said võimaluse läbimängule minna ja mina sattusin ka ja… Kui asi lõppes, tekkis mul küsimus, et kui see on vaid läbimäng, mis siis veel päris etendus võib olla?

Kirjutan pikemalt, aga sisuliselt… (vaadates n-ö suurt pilti ja arvestades fakti, et mulle meeldis):

a) kuskilt kuulsin, et Anu Lambilt telliti uus tõlge. See on… väga hea. Keel on sujuv, nauditav, sõnamängud, ruumi mängule.

b) ma pole sel laval varem nii palju kirge ja elu näinud kui seekord.

c) lava- ja helikujundus töötavad loole ja sisule kaasa. Ainult paar värvi, peamiselt must, punane ja valge, metall, mõned detailid… Kõik see moodustab ideaalse (st ei hakka ise tähelepanu nõudma ja jätab ruumi sõnale) tausta ja mänguplatsi sellele kirele ning keerulistele inimsuhetele.

d) detaile oli veel, kuid nendest juba teinekord.

Mida ma siis öelda tahan? HEA OLI!