Hooaeg on avatud!

Eile sõin selle hooaja esimese mandariini. Oli teine päris maitsev. Nagu ka sellele järgnenud teine ja kolmas ja… Pärast lähen poodi ja muretsen veel mandariine. Nagu korralikule eestlasele kohane – muretseda ja mandariine mugida.

Taaskord muigan selle üle, et praeguse töökoha üks pluss on see, et kui tekib vajadus, siis on taskust võtta mitmekülgne tüüpide galerii. Kohtab igasuguseid, nagu öeldakse. Ja alati isegi mitte selle tähenduse halvas mõttes. Arvestades seda, mida ma tulevikus üsnagi täiskohaga teha soovin, siis on see vajalik. Inimesi vaadelda. Tundma õppida. Jälgida. Salvestada. Ja selle kõige juures proovida käituda eetiliselt, et mitte kellelegi liiga teha. Aga nagu öeldakse – ma näen teid.

Hetkel on mõttes ka pesauuendus. Miski häirib ja see miski eeldaks mööbli ümberliigutamist. Siis, kui kõik on peas paika jooksnud, et kuhu miski peaks minema ja kuidas on mugavam olla ja… Nagu lahendaks keerulisemat sorti matemaatikaülesannet.

Ja nagu me teame, siis mina ja matemaatika ning mina ja loogika pole omavahel maailma suurimad sõbrad. Vähemalt mitte need tavapärased variandid.