Me igapäevast huumorit…

… anna meile tänapäev.

Täna sai taaskord tõestuse see, et kõige ehedamat huumorit pakub siiski elu ise. 

Selle juures hakkasin ma taas mõtlema selle üle, et asjad, mille ma olen nn otse elust maha kirjutanud, on saanud märkmed stiilis, et “sellist asja annab ikka välja mõelda”. Nagu naljad sünnivad otse elust, sünnib ka kõik muu. Töö, armastus, vaba aeg – ikka otse elust!

Eelmine nädal ühendas mul lõpuks ära, miks plekkpurgis Alexander ei mahu pooleliitrisesse klaasi ja täna ma sain peale nelja kuu pikkust katseaega teada, et me telefonil on ka lühike mälu. 

Ja nii edasi.

Pakun, et paar päeva veel ja ma naeran. Kuid hetkel ei aja veel naerma. Vähemalt mitte väga. Praegu paneb lihtsalt ohkama ja vahutama.

Norisin tuttavat. Et lähen laupäeval klubisse X. Möödaminnes ütles aga isik Y, et laupäeval esineb kohas Z bänd W ning isik Q mainis, et ehk alustab bänd esinemisega kell N + 1.  Ja mina kui paadunud romantik tulen nii ehk naa ju sinna. Eks see ole tõsi. Nagu mainisin – mul on olemas uus kleit, kuid mitte kindlat sündmust, kus seda kanda. Aga kuna mul on geenides leida ideaalne vabandus kakupausi pidamiseks, siis leiab ka vabanduse kleidi kandmiseks.

Ja kes soovis antud postitusest leida sügavat mõtet, siis kahjuks pean kurvastama teatega, et tegemist on fragmentaarsete fragmentidega.